Suurupi küla asub Suurupi poolsaare rannajoonel, on liigendatud mitme väikse neemega ja kerkib järkjärguliselt merest kõigepealt devoni liivakivi astangutena, merest umbes kilomeetri kaugusel kõrgub Baltiklint, mille nukil kõrgub vana paekivist tuletorn.
Surpe või leida juba 1566, mil hollandlasest meresõitja ja kartograaf Cornelis Anthonisz märkis koha keskaegsete laevasõiduteede kirjeldusi käsitsevas mereraamatus. Nimi tuleneb sõnadest suur+pea, kuna poolsaar on suure pea kujuline.
Suurupi sai oma nime 1977.a, kus Suurupisse rajati uus sõidutee ning hakati ehitama massiliselt suvilaid. Eelnevalt oli pangapealse küla nimi Orava ja panga all Rannapere küla.
Tänaseks on külla rajatud mitu uuselamurajooni, mõned neist on „uus-rannakülad“, osad on rajatud metsa sisse. Põliselanikke on Suurupisse jäänud vähe, kuna II Maailmasõja ajal põgenesid paljud rannakülade elanikud Soome ja Rootsi või saadeti Siberisse.
Suurupi on siiani populaarne suvitusrajoon. Külas on ligi 900 suvilakrunti, milledest ligikaudu üks kolmandik on ringi ehitatud aastaringseks elamiseks. Elanike arvult on Suurupi Harku valla suuruselt kolmas asula, võib arvata, et suveperioodil kasvab suveelanike arvel Suurupi elanike arv kahekordseks.
Suurupis jagub vaatamist ja avastamist nii matkajale kui ka militaarajaloo huvilistele. Siin paiknevad Peeter Suure Merekindluse rajatised, mis moodustasid osa Suurupi – Naissaare – Porkala liinist, mille ülesanne oli riivistada Soome laht vaenulike läänest lähenevatele vägedele.
Tsaar Nikolai II käsul jõuti valmis ehitada II ja III positsioon, koos helgiheitja positsioonidega ning teenendava kindlusraudtee võrguga. Klindiserval võib leida mastaapsed süvendid, mis on aegade jooksul pakkunud suplemisvõimalust, kuid algselt kavandatud suurtükialuste peitmiseks. Eesti Wabariigi ajal rekonstrueeriti positsioonid I ja II Rannikukaitsepatareideks 3 ja 6. Ka NLiidu väed hindasid Suurupi poolsaare oluliseks, siin asusid nii lokaatorjaamad, piirivalve positsioonid, alustati ka sõjaväesadama rajamist.
Kuid see kõik pole olnud ainult halb, inimtegevuse eemale hoidmine sõjaväe poolt on säilitanud meie ajani palju metsa ja metsikut loodust. Suurupi on ümbritsetud loodukaitsealadega, mis aitavad hoida looduskooslust ka tulevastele põlvedele.
Lautrikohti oli Suurupis ka enne. Suurupi alumisest tuletornist mõnesaja meetri kaugusel on alles endise lootsisadama muul. Lootsijaama vaatluspunkt asus ülemise tuletorni juures.
Mereohutuse huvides rajati Suurupi Ninamaa neemele 1989.a sireenijaam, mis andis tugevat helisignaali kui merel oli udu või torm, et kaitsta merel olevaid laevu poolsaare ümbruse karide eest. Kuna meri muudab igal aastal tormidega randa ja rannikut, uuristades liivakivisse koopaid ja kukutades rannikut tükk-tükilt merre, siis on sireenijaam peagi merre varisemas.
Suurupi poolsaar on olnud aastasadu osa Tallinna varem Revali mereväravaks. Peeter I ajast on säilinud juhised Suurupi meremärgi järgi Revali sadamasse sisenemiseks.
1760.a rajatud uus paekivist tuletorn on vanim töötav Mandri-Eesti tuletorn. Tuletornist avaneb imeline vaade Tallina ja Lohusalu lahele. 1859.a ehitati Suurupi randa 2245 m kaugusele Suurupi ülemisest tuletornist puidust sihttuletorn, tänavu tähistab tuletorn väärikat 160.-ndat sünnipäeva, pidupäevakontserdist saab osa võtta 19. juulil! Tänaseks ainsa töötava puittuletorni jalamil esineb Jassi Zahharov koos Margus Kappeliga.
Tuletornid avavad oma uksed suvehooajaks juba 1.mail. Juba traditsiooniks saanud Tuletornipäev toimub sel aastal 21.juulil, mõlema Suurupi tuletorni uksed on avatud ja hoovikohvikutest saab osta head ja paremat. Õhtu ja kogu sündmuste rikka nädala lõpetavad Kukerpillid merepeoga Suurupi ülemise tuletorni jalamil.
Kohtumiseni Harku valla Avatud külade nädalal!