Suurupi peidab endas Peeter Suure merekindluste ajaloopärleid!

Suurupi on Tallinna kesklinnast ca 30 minutilise autosõidu kaugusel. Linnainimesed otsivad õhtuteks ja nädalavahetusteks tegevust. Üheks meeldivaks tegevuseks on jalutamine looduses. Ja kui see piirkond lisaks kaunile loodusele pakub ka ajaloopärleid, siis mis saaks olla veel meeldivam.

Tule matkale Humala militaarlinnakusse.

Venemaa viimane tsaar Nikolai II asus tingituna ärevatest oludest Euroopas riivistama oma tsaaririigi piire. Üks nendest on nii nimetatud Suurupi Naissaare Porkala liin, mis pidi võimaliku vaenlase peatama Soome lahe suudmes. Kerkinud terase hindade ja revolutsiooniliste meeleolude tõttu jäi enamus rajatisi valmimata ja hetkel meenutavad seda aega salapärased vared ja augud.

 Suurupi ülemine tuletorn.

 

 

Suurupi

 

 

Romanovite patareid.

Pärast Vene-Jaapani sõjas (1904–1905) lüüasaamist valmis 1907. aastal tsaaririigi uus kaitsekava, milles oluline osa langes just Tallinnale. Siia otsustati rajada Läänemere sõjalaevastiku operatiivbaas, mille toeks ja lahesuudme riivistajaks planeeriti Tallinna ja Porkkala merekindlused.

Patarei oli planeeritud merele tulistamiseks läänes kuni Paldiskini.
Kõrgele klindi servale Suurupi ülemisest tuletornist 300 m lõunasse õhiti 2 neljakandilist 10 m sügavust süvendit (50 x 40 m), kuhu olid planeeritud suurtükitornide alused, laskemoonalaod, meeskonnaruumid, diiselgeneraatorid ja muud vajalikku patarei tegutsemise tarbeks.
Töölisteks olid Venamaa vabapalgalised ning tšehhi-ning poola sõjavangid, kes kandsid oma Austria-Ungari mundreid.
Suurupi barakklinnaku toitlustuspunkti juhatajaks oli Leopold Kann ning poodnik Herbert Haljaspõld, kes olid tulihingelised revolutsionäärid. See kindlasti seletab ka tööde venimist Suurupi positsioonidel. Lisaks I maailmasõja puhkemisel kerkinud terasehindadele.
Tuletornile lähemal asuv süvend jõuti valmis, räägitakse ka käikude rajamisest, mis seovad süvendeid ja võimalikest käikudest tuletorni ning Viti kindlustuste suunas.
Teise süvendi rajamine jäi pooleli, kuna süvend sattus allikale. Selle tõttu ei kuiva auk kunagi tühjaks ja pealiskaudsel vaatlemisel võib pidada seda tavaliseks tiigiks.
Rahvasuus katlavannideks kutsutud veekogudes elutsevad sinna asustatud kalad ning vähid. Kaldail elutsevad veelinnud.
Süvenditesse oli kavandatud betoonlausel soomustorn, kahe 14“ kahuriga. Tulejuhtimispunktiks arvatakse olevat planeeritud kasutada lähedal asuvat vana majakat.
Tuletorni juurde viis ka kitsarööpmelise kindlusraudtee haru.
Nõukogude perioodil kasutasid süvendeid meelelahutuseks kõrval asuva NLiidu Sideväeosa sõdurid. Talvel mängiti süvendil jäähokit ja suvel kasutati sooja ning sügavat veekogu ujumiskohana. Ujumiskohana kasutasid seda ka suvituspiirkonna ning Muraste lastekodu kasvandikud, tagumise süvendi juurde ehitati ka hüppetorn. Veekogu on võtnud ka inimelusid.
Taasiseseisvumisperioodil uputati esimesse süvendisse ka varastatud auto jms

 Laskumine ajalooliselt kallasrajalt.

Suurupi ülemise tuletorni juurest viib alla kivi astmetega trepp. Majakavahid kiirustasid siit rannikule alumisse tuletorni või sireenijaama. Kuna pangast laskumine pole igast kohast eriti mugav või kogunisti võimatu, siis on need kohad omamoodi eluliinid, mis sidusid rannakülade rahvast pangapealse eluga.

 

 

 Nõukogude Liidu aegsed suvituskoperatiivid.

Esimesed datšad kerkisid Suurupi rannaheinamaadele ülemise tuletorni juurde panga serva alla ja Suurupi raudteejaama ümbrusesse. 1980. Aastal ehitati Suurupi ringtee,, sõitma hakkas ka bussiliin 147, mille reisija paistsid silma efektsete barettide ja kuldhammaste rohkusega. Hetkel on palju suvemaju kohandatud aastaringseks elamiseks, Suurupis elab püsivalt üle 1100 elaniku. Suvel rahvaarv mitmekordistub.

Rannapatarei helgiheitja torn ja varjend.

Patarei positsiooni numbriga II paistab silma uhke helgiheitja torniga ja teda hüüti rahvasuus Ameerika patareiks, mille kahurite laskesektor kattis ala kuni Paldiskini. Helgiheitja varjend asus suurtükialusest 300 m edelas, prožektor veeretati rööbastel kalda servale positsioonile. Eesti Wabariigi ajal läks patarei Eesti kaitsevägede käsutusse ja sai nimeks Rannakaitsepatarei nr 6, 1920.-aastal tehti patareist ka katselaskmised ja täiustati patarei varjestust.

Piiblikool.

Piiblikooli aeg saabus Suurupisse NLiidu vägede lahkumistega. Selleks, et vähendada vandaalitsemist võeti linnakusse tegutsema Nelipühi Kogudus ehk rahvakeeli Piiblikool. Kogudus tegutses eksinud hingede valgustamise ja õigele teele tagasi aitamisega. Kristlike laagrite ajal võis püha vaimu ülistuslaule kuulda üle küla. Kogudus lahkus kompleksist 2004.a, hetkel haldab ala Harku vald.

 

NLiidu sõjaväerajatised.

NLiidu sõjaväerajatisi on täis pikitud terve Eesti, eriti tihedalt leiab neid rannikult. Suurupis asus panga serval Sideväeosa, rannikul hakati rajama Paldiski varusadamat koos toetava väeosaga, rannajoon on täis tikitud Piirivalve positsioone ja siiani kasutusel olevaid radu, mis kulgevad mööda liivakivipanga serva.

 

 

Selfi luigega

Luigelahe ääres luikedega selfi tegemine. Me soovitame Suurupisse tulles selfipulk kaasa võtta või siis tulla ja osta see Suurupi tuletornist.

 

 

 

Ninamaa udusireenijaam.

Suurupi nimi olevat ajalooliselt kujunenud välja nimest Suur+ pea, vanadel kaartidel seisab kohanimena Surpe. Poolsaare merre küündivaim neem kannab nime Ninamaa. Ninamaa neem ja Suurupi rändrahnud ehk karid on uputanud tormides ja udus palju laevu. Selleks, et laevu udus paremini kaitsta rajati 1998.a neemele Udusireenijaam, koos sireenivahi elamu ja petrooliumiaidaga. Hetkel on neem merelainetest õhukeseks kulutatud ja hooneid ähvardab merre varisemise oht.

 

Õhkulastud patarei

Kahe patarei vaheliselt alalt, peidetuna rohelusse, võib leida veel ühe salapärase õhitud betoonvare. Teada on, et siin asus helgiheitja varjend, millest lükati helgiheitja Neeme neeme tipule, et valgustada merd kahurite tarbeks. Hoones asunud ka generaatorijaam ja arvatavasti ka laskemoona varud, hoone õhiti Oktoobri revolutsiooni käigus.

 

Tulejuhtimispunkt

Metsast võib leida muudki salapärast ja ootamatult, otsekui muinasjutust kerkib silme ette üksik torn künkal. Torn on ammu maha jäetud , üllatusen võib tulla, et torn pole osa Peeter Suure merekindlustustest vaid rajatud NLiidu vägede poolt 1953. aastal tulejuhtimispunktiks.

 

 

Munakivitee

Munakiviteed rajati Suurupisse seoses Peeter Suure merekindlusega, et liigutada pinnasesse vajumata raskeid koormaid kindluse positsioonide ja raudtee vahel. Tänaseks on enamus teid asfaldiga üle kaetud, kuid on säilinud ka üksikuid lõike, mis viivad rannikule.

 

Katakombid (taskulamp abiks).

Patarei, positsiooni numbriga III oli kavandatud katma ala Naissaare Suurupi poolsaare vahel, kasutusel olid 6“ suurtükid. Eesti Wabariigi ajal rajati siia Suurupi Komandantuur ja patarei sai nimeks Rannakaitsepatarei number 9. Aktiivse kogukonnategevusena on ala ja käigud puhastatud ning maa all saab uudistada ligi 100 meetri pikkustes käikudes.

 

Suurupi vabadusesammas

Suurupi vabadussamba kuju avati 20. augustil 2017.aastal ja kujutab eestlaste vabaduse püüet ja suhet merega. Täpse tõlgenduse leiab igaüks ise. Hiiumaa vigursaagija Silver Treiman loodud naisekuju on valmistatud tormimurruna Suurupi rannateele langenud haavapuust.

 

 

 Nõukogude Liidu piirivalve punkt.

 

 

 

 

 

Lootsisadam.

Suurupi lootsijaam teenendas Tallinna sadamat külastavaid laevu. 1918. a sai Eesti Wabariik sõjapärandusena miinivälju täis rannikumere, milles olid puhastatud traalidega ainult kitsad laevasõiduteed. Sellistes vetes ei olnud võimalik ilma lootsita sõita. Lootsi vaatluspunkt asus kõrgel klindi serval Suurupi ülemise tuletorni juures, et võita kibedas konkurentsis Naissaare lootse. Ka tänapäeval tegutseb Suurupi loots, kes väljub Tallinnast ja abistab suuri ja ohtlike veoseid vedavaid laevu Tallinna lahes navigeerimisel.

Suurupi raudtee

Suurupisse sai sõita ka rongiga, Sõrve jaama juurest keeras üks kitsarööpmelise raudtee haru Muraste raba serva pidi Suurupisse ja Vitile. Suurupis on säilinud ka raudteejaama hoone (eravalduses). Teine haru keeras Rannamõisa kiriku juurest mööda praegust Tilgu teed rannikule ja jõudis välja Suurupi lootsisadama kanti. Kitsarööpmeline kindlusraudtee oli kasutusel 1913.–1959. aastatel. Tegu on eravaldusega.

Suurupi alumine tuletorn

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *