See postitus püüab heita pilgu viieteistkümnele punktile, millest võib kasu olla igale fotograafile, aga eriti algajale. Praktiline arusaamine neist asjaoludest võimaldab teil end pildistamiseks paremini ette valmistada ja olla pildistamise protsessi käigus enesekindlam. See nimekiri peaks olema alustamiseks piisav, kuigi kindlasti võiks seda veel pikalt jätkata. Enamik nendest nõuannetest on kasulikud, kui teil on kaamera, mis võimaldab pildistamisprotsessi käsitsi juhtida.

 

1. Kuidas hoida kaamerat kindlas haardes

Teravate fotode jäädvustamiseks on hädavajalik hoida kaamerat stabiilsena. Kaamera värina tulemusel saate pika säriajaga ebateravad fotod. Pildistamise ajal ei tohiks kaamera liikuda. Üsna tihti on ebaterava pildi põhjuseks fotoaparaadi vales hoidmisest tingitud liikumine. Käsitsi pildistamisel on tähtis teada, kuidas kaamerat hästi hoida, et vältida selle liikumist: küünarnukke vastu külgi surudes, pildistamise ajal välja hingates ning kasutades toetuseks vajadusel seina või kindlat pinda. Toetage käega objektiivi altpoolt. Vaadake läbi pildiotsija, kui see on kaameral olemas. Seiske, jalad umbkaudu õlgade laiuselt harkis.

Käsitsi pildistamisel on kindel reegel, et säriaeg ei tohiks olla lühem kui 1/fookuskaugus, et vältida kaamera raputamisest tekkinud hägusust (nt 1/100 s 100 mm fookuskaugusel). Loomulikult võimaldab pildi stabiliseerimise süsteem teie kaameras kasutada pikemat säriaega. Kasutage statiivi, kui säriaeg on käest pildistamiseks liiga lühike.

Mida ei tohiks teha pildistamise ajal? Kaamerakott ei tohiks fotograafi tasakaalust välja viia. Küünarnukke ei tohiks kehast eemal hoida. Kaamerat ei tohiks näost eemal hoida. Päästikule ei tohiks järsult vajutada. Koos juhendajaga saavad õpilased praktiseerida kaamera hoidmist meie algajate koolitustel.

Koos juhendajaga saavad õpilased praktiseerida kaamera hoidmist meie algajate koolitustel.

 

2. Mitmesugused kompositsioonivahendid, mida saate kasutada

Teie fotode paremaks kompositsiooniks on olemas palju vastavasisulisi juhiseid. Loomulikult võite rikkuda reegleid pärast seda, kui olete nendega tutvunud, kuid esialgu saate nende vahendite kasutamisest kindlasti abi. Kolmandike reegel, geomeetria kasutamine, juhtivad jooned, sümmeetria, paaritute arvude reegel, kõrvutamine ja negatiivne ruum, silmapiiri asukoht, loomulik raamistus, – need on mõned mainimist väärt kompositsioonivahendid. Perspektiiv, ajastus ja teadmine, mida lisada ja mida kaadrist välja jätta, on kõik olulised tegurid, mida tuleb enne katikunupule vajutamist kaaluda. Meie algajate fotokursusel anname mitmeid juhiseid ja praktiseerime koos.

3. Särituskolmnurk

Ava, säriaeg ja ISO – need on peamised seadistused, mis määravad pildi särituse kaamera anduril pärast katikunupule vajutamist. Ava reguleerib objektiivi läbiva valguse hulka, säriaeg on ajavahemik, mille jooksul andur jääb valgusele avatuks, ja ISO on anduri tundlikkus. Neid seadistusi kohandatakse vastavalt valgustustingimustele või pildi nõuetele. Kõigis neis seadistustes automaatika jälgib astme muutmist, kusjuures iga aste muudab sisuliselt valguse hulka kahekordsel määral (valguse kahekordistamine või poole võrra vähendamine pildil).

 

Oleme aastaid korraldanud algajatele suunatud fotokursusi ja selle kursuse läbijad on selle osa saanud väga hästi selgeks.

4. Mõõtmisrežiimid ja särikompensatsioon

Mõõtmine tähendab valguse mõõtmist keskonnas, milles te pildistate, kasutades ühte kaamera erinevatest mõõtmisrežiimidest, et leida sobiv kombinatsioon ava, säriaja ja ISO seadete hulgast (eespool punktis 3 esitatud särituskolmnurk). Seejärel kasutage oma pildi soovitud särituse saamiseks neid kaamera soovitatud seadistusi.
Enamasti on kaamerates järgmised mõõtmisrežiimid: hindav ehk maatriksmõõtmine, keskkaalutud- ja punktmõõtmine.

Särikompensatsioon võimaldab pärast kaadris valguse mõõtmist säritust fotograafi soovitatud suunas astmetena muuta. Särikompensatsioon on tavaliselt vajalik, kui kaamera poolt mõõdetud pildi heledus ei sobi pildistajale.. Särikompensatsioon korrigeerib säritust vastavalt teie äranägemisele.

Kui tunnete, et särikompensatsiooni teema vajab lihvimist, tulge ja osalega meie algajate fotokursusel.

5. Kaameraseaded teravate fotode jäädvustamiseks

Kui te just ei soovi pilti tahtlikult hägustada, püüate üldjuhul jäädvustada võimalikult teravat kujutist. Kujutise teravust mõjutavad mitmesugused tegurid, mida saab parandada: keskmise astme ava (nt f/5,8 kuni f/8 või f/11) valimine, arvestades ISO ja piisavalt kiire säriajaga kaamera käsitsemisel, õige fookuse saavutamine ja kaamera kindlana hoidmisega pildistamise ajal. Meie koolitajad hoolitsevad koolituse käigus, et olete mõistnud kuidas saada pildid teravaks keerulistes olukordades. Teeme selgeks automaatse teravustamise punktid ja autofookuse režiimid. Arutleme, millal teravustada käsitsi ja millal kasutada automaatteravustamist.

      6. Kuidas ava mõjutab teravussügavust (taustvalguse pildistamine)

Ava seadistus reguleerib diafragma suurust, mis määrab, kui palju valgust siseneb fotot pildistades fotoaparaati (sensorile). See mõjutab ka teravussügavust (DoF) – pildi vastuvõetava fookuse piirkonda. Väiksem ava (suurem f-number, nt f/11) annab suurema teravussügavuse kui suurem ava (väiksem f-number, nt f/2,8). Kuid DoF-i mõjutavad ka muud tegurid, nagu kaamera kaugus ja fookuskaugus, millega te pildistate. Mida lähemal asub pildistamisobjekt objektiivile, seda väiksema teravussügavuse saate ja vastupidi.

Kõik need tegurid hakkavad kaasa mängima, kui soovite jäädvustada tausta udusust, mida nimetatakse ka bokeh’iks. Pildistamine objekti lähedal, kasutades laia ava, ja pildistades pika fookuskaugusega, aitab teil saavutada tausta hägusust. Teravussügavuse suurendamiseks valige väiksem ava, astuge objektist kaugemale või kasutage väiksema fookuskaugusega objektiivi. Teravussügavuse vähendamiseks valige suur ava, astuge objektile lähemale või kasutage suurema fookuskaugusega objektiivi. Meie juhendaja meelsasti selgitab teile teravussügavust, selle tarvis tuleb teil vaid koolitusele tulla.

 

7. Kuidas säriaeg mõjutab liikuva objekti jäädvustamist

Liikumise edasi andmiseks peate otsustama, millist liiki liikumist tahate pildistada. Teil on võimalus: 1. peatada hetke, 2. hägustada tagaplaani (aitab edasi anda liikumise tunnet), või 3. hoida liikumatuna objekt kaamera suhtes, samas taust objekti suhtes liigub. Kui kasutate pikka säriaega, muutub iga kaadris aset leidev liikumine ülesvõttel ebateravuseks. Kaamera liikumine käelt pildistamisel pikema säriajaga hägustab tervet kaadrit. Seetõttu on pika säriajaga pildistamisel vaja kasutada statiivi. Teisest küljest külmutab säriaeg liikumise. Just koolitus on õige koht selle punkti praktiseerimiseks.

 

8. Kuidas valgetasakaal mõjutab teie fotol olevaid värve

Valguse värv mõjutab teie fotode värve. Valge tooni tasakaalustamise seadistused aitavad teil kohanduda erinevate valgustingimustega ja reguleerida ka ülejäänud värvitoone. Pildistamise ajal saab seda kaameras kohandada või Raw failna pildistades puhul hiljem pildi töötlemisel muuta.

Valgetasakaalu saab ka loovalt kasutada. Te saate lisada kujutisele soojust või jahedust, kasutades sellise efekti saamiseks sobivat värvitemperatuuri. Näiteks võib valge tooni tasakaalustamise seadistuste „pilves“ või „varjus“ abil muuta pildid päevavalguses pildistamisel soojemaks. Koolitusel selgitame täpsemalt küünlavalgust, päikesetõusu ja -loojangu valgust, hõõglambi valgust, päikesevalgust, välklambivalgust, pilvise taeva valgust ja ka valgust varjus.

9. Kaamera autofookusrežiimide kasutamine

Automaatfookus aitab teil fotodel teravust saavutada. Teie kaameral on kaks peamist autofookuse (AF) režiimi: 1. Single-Servo AF, mis on kasulik statsionaarsete objektide pildistamisel, ja 2. Continuous-Servo AF, mida kasutatakse kiirelt liikuvate objektide pildistamisel. Kolmas autofookuse režiim Auto-Servo AF laseb kaameral otsustada, millist kahest AF-režiimist valida.

Automaatfookus ei pruugi korralikult töötada vähese valgustuse tingimustes või paikse kontrastsuse puudumisel kohas, kus te soovite fookust seadistada.

10. Kaamera pildistamisrežiimid

Kuigi käsitsirežiim võimaldab teil fotoprotsessi maksimaalselt juhtida, on ka muud pildistusrežiimid eri olukordades üsna kasulikud. Aperture Priority (ava prioriteet) ja Shutter Priority (säri prioriteet) on kaks automaatrežiimi, mis võimaldavad teil ava ja säriaega vastavalt reguleerida ning teine režiim neist kahest on seadistatud automaatselt vastavalt kaadri mõõtmisele ja valitud ISO-süsteemile. Programmirežiim võib olla kasulik juhul, kui te ei soovi raisata aega seadistamisega jändamisele ja soovite kiiresti pildistada.

11. RAW ehk töötlemata pildivormingu eelised

Paljud täiustatud kaamerad pakuvad teile võimalust jäädvustada foto RAW failina – töötlemata pildivormingus, millel on JPEG-vorminguga võrreldes tihendamata andmed. Seega on Raw failis rohkem värve ja dünaamilist vahemikku, mis on järeltöötluse ajal abiks, kuna teil on siis failis rohkem andmeid.

Selles sisalduvate andmete hulga tõttu on toorfailide suurus suurem kui vastaval JPEG-l, mis võib olla määrav otsustamisel, millist vormingut pildistamisel valida.

 

12. Histogrammi kasutamine särituse hindamiseks

Histogramm on graafiline kujutis erineva heledusega pikslite arvust fotol. Seda kasutatakse foto särituse kontrollimiseks ja kaamera seadete vajalikuks kohandamiseks. Hea säritus on see, mis sisaldab üksikasju foto kõige tumedamatest ja kõige heledamatest piirkondadest ning seda kujutatakse tavaliselt kellakujulise histogrammi abil. Histogramm võimaldab näha, kas kujutisel esineb ükskõik millise helendi või varju lõikamist, st kas pildil on täiesti valgeid või musti alasid, kus puuduvad igasugused detailid. Histogrammi õpetab koolitusel juhendaja täpsemalt lugema.

  13. Täitevalguse kasutamine varjude valgustamiseks

Täitevalgust kasutatakse siis, kui soovite valgustada subjekti varje. Seda saab kasutada taustvalgustusega objektide pildistamisel või lihtsalt teiste valgusallikate mõju vähendamiseks. Varjupiirkondade valgustamiseks võib kasutada täitevälku või peegeldada valgust isegi suurelt valgelt pinnalt (helestilt).

14. Kuidas kontrollida müra oma piltidel

Müra on nähtav ja teraline kujutis pildil, mis võib tuleneda mitmest tegurist. Kõrgema ISO, pika säritamise ja hooletu redigeerimisega pildistamine võib muu hulgas tekitada pildimüra. Müra tekkimine pildil võib olla seotud ka kaamera tehnilise võimekusega. Fotode kvaliteedi parandamiseks on järeltöötlemise käigus müra vähendamiseks mitmeid võimalusi ja neid võimalusi tutvustab koolitusel koolitaja.

15. Praktiline pildistamine teeb meistriks

Tihti juhtub, et te pildistate midagi ja mõistate hiljem, et jäite hetke hiljaks või polnud teie seadistused õiged. Selle riski minimeerimiseks pildistage rohkem kaadreid, et saaksite hiljem nende vahel valida. Veelgi olulisem on enne pildistamisele asumist mõelda juba ette soovitavale tulemusele. Raw vormingus failid (punkt 11 eespool) ja särikahvli kasutamine, kui te pole särituses kindel, aitab teil pildistamisega edukalt hakkama saada. Koolituse käigus teeme koos pilte, nii et tulge julgesti koolitusele.