„Assa püss „ ütlen pool valjult oma kontoris, kui esimest korda teravustan. Teravustan ju läbi akna õunapuu lehte ja objektiiv teeb selle teravaks nö plaksust. See ei olegi nii väga tinglikult öeldud vaid see käibki sama kiirelt kui üks plaks. See on isegi natuke ehmatav.
Proovin korra veel, plaks esimesele ja siis plaks tagumisele puule ja siis veel suumiga järgi kadreering ja võiks pildi teha aga mulle kasutada antud D5 ei ole veel kaartigi sisse saanud. Uudishimu oli nii suur, et tegin proovipildid tühja kaameraga. Huvi oligi kõige suurem just objektiivi osas sest seda kaamerat olen juba varem kasutanud. Aga AF-S NIKKOR 180-400mm f/4E TC1.4FL ED VR on midagi uut.
Õhtul ootab ees sajandi jalgpalli sündmus Eestis. Olen tavaliselt jalkat pildistanud kahe kaameraga. 400mm objektiiv on keskvälja võitluse jaoks ja 70-200 väravaesise jaoks. Olen alati unistanud objektiivist, mis selle kõik ära teeks ja nüüd on mul üks selline kasutada. Ausalt, olen pisut umbusklik. Kas suum jõuab nii kiirelt, kui pikk on selle keeramise ring, et kui veerand pöördega ei saa lõppu, siis pole asi kasutatav jne. Olen kunagi kasutanud prooviks ühte teist sarnast toodet, nii 10 aastat tagasi ja siis oli suum nii raske, et see polnud kasutatav. Aga nüüd on kõik märgid õhus, et see kord võib asi õnnestuda.
Väljaku ääres olen juba julgem ja vajutan alla ka 1,4x ekstenderi kangi. Esialgu ka vaid prooviks ja esimese veerandi mängust seda eriti ei kasuta. Põhjus ikka varasem kogemus, et lisatud ekstender teeb teravustamise aeglaseks ja pildi pehmeks. Umbusku lisab veel kohustus pildistada JPG formaadis, sest kõik pildid lähevad kaamerast otse Berliini AFP agentuuri toimetaja lauale. Teise poolaja teen juba pea pooleks sest üle välja ekstendriga tehtud pildid tunduvad sama head kui ilma. Hilisem arvutitöötlus kinnitab seda. Kaotan küll avas aga võidan pikslites, mida hilisema ümber kadreerimisega kaotaksin. Ka hilisem töötlus kinnitab, et ekstendriga tehtud pildid pole kvaliteedis järgi andnud. Ainuke puudus on siiski valguse kaotus ja seda ei suuda kompenseerida ka ISO 10000, millega saab küll pildi kätte aga varjualades on siiski juba müra näha. Aga see on 10000, jälle suurus milleni ma oma Nikon D4 ja Nikon D850-ga minna ei söanda.
Teravustamise kiirusest ja täpsusest ma juba rääkisin aga üks asi on veel omast klassist ja seda küll ainult koos Nikon D5-ga aga siiski. Nimelt on täiesti uskumatu selle komplekti võime jätkuva teravustamisega hoida fookus jalgpalluril, kes varjub näiteks värava võrgu taha. Tavalised kaamerad hakkavad sellisel juhul teravust uuesti otsima, aga see komplekt ei hakka. Kui aga sätid võrgu spetsiaalselt teravustamis punkti ette, leiab ta selle ja plaksust jälle võrk terav.
Kokkuvõtteks olen tõesti lummatud ja ilmselt oli see mu spordi pildistamisel kasutuses olnud komplektidest parim, mida olen saanud kasutada.
P.S. mul ei palutud sellist ülistus laulu kirjutada, aga see tuli iseenesest saadud kogemusest.
Ainuke miinus, mida ma suutsin leida, on komplekti hind. Ilmselt ei suuda ma lähiajal sellist komplekti endale osta. Komplekt mille hind läheneb kahekümnele tuhandele peab saama pideva rakenduse sarnastel võistlustel, et tagasi teenida. Kahjuks oli see vaid üks selline ja ilmselt nii pea ei kordu.
Tekst ja fotod: Raigo Pajula