Ühel maikuu pühapäeva hilisõhtul korraldasid Olev Luik koos Krista Palmiga töötoa tuletantsu pildistamiseks. Oma stuudiot ja koduõue pakkus Sven Tupits. Kohale oli tulnud kümmekond fotohuvilist. I AM Photographer ProShop pakkus kohapeal võimalust katsetada Nikoni valgusjõuliseid objektiive ja peegelkaameraid.

Esinejate kostüümid olid iseenesest vaatamisväärsus, seepärast tehti esimesed pildid stuudiotingimustes. Hoopis keerulisemaks muutus tehniliselt võttekeskkond välitingimustes, kui süüdati tuled ja algas liikumine. Põhiline kaks olulist teemat, mis tuletantsu pildistamise juures üles kerkib, on väheses valguses täpne objektile fokusseerimine ning teiseks dünaamiline ulatus. Seda on mitmed fotograafid tajunud ja vähemalt mõttes kirunud, kui pimedas või hämarikus kaamera ei suuda fookust leida ning objektiiv närviliselt edasi-tagasi saeb. Dünaamilist ulatust saab tuletantsu pildistades väga lihtsalt mõista. Kuna öösel on tuli kaadris kõige heledam objekt, siis automaatikaga pildistades, saad tavaliselt valge ja värvitu tulekeele, samas võib ka juba varju jääv ala jääda täiesti süsimust. Säritada tuleks võtet nii, et tuli omaks värve ja ka taust ei oleks liialt tume, Selleks, et nõnda pildistada ongi vaja võimalikult suurt dünaamilist ulatust.

Võtsin kasutusse Nikoni lipulaeva D5, mille dünaamilist ulatust hinnatakse 12 astet EV ja paralleelselt kasutasin D750 kaamerat, mille dünaamilist ulatust on hinnatud isegi 14 astet.  Tunduvad võrreldamatud kaamerad, aga mis ikka. D5 leiab väga kiiresti teravus ja on väga täpne. D750 autofookus mõtleb tunduvalt pikemalt ning ka ebateravaid pilte tuleb ka, kuid mitte nii hullult,  et kassiahastus peale tuleks.

Piltide töötlusel on pilt kiiresti selge. Nikon D5 fail on tunduvalt paindlikum ning pildile saab tuleleegi värvid mänglema lihtsa vaevaga. Nikon D750 failis jääb tulekeel valgeks ning kui RAW konverteris Highlights liugurit liialt maha rebida muutub valge ala lihtsalt inetuks halliks. Lisaks muidugi digitaalne müra, mis ISO 3200 juures on üsna nähtav. Seega minu kogemus on tuletantsu pildistamisel just dünaamilise ulatuse seisukohalt selgelt D5 kasuks. Lipulaev suutis siiski tõestada oma nime.

Suur tänu emotsionaalse ja meeldejääva etenduse eest Krista Palm ja Elena Shkut.

Tekst ja fotod: Aivar Pihelgas.

Vaata 360 videot tuletantsu töötoast.