Tihti kogeme, et pildistatavad objektid jäävad fotol liiga kaugele. Seda juhtub eriti just loodus- ja spordifotograafidel. Nikon on selleks puhuks välja pakkunud enda 200-500mm f/5.6 objektiivi. 4,5-stopiline pildistabilisaator, kogu fookusulatuse piires püsiv ava f/5.6, poolkaaderkaamera ees 750mm-ne fookuskaugus ning mitu uut Nikoni tipptehnoloogiat on kokku pandud ja saadud üks parimaid keskklassi telesuume.

Järgnevalt vaatamegi selle objektiivi omadusi ja ehitust lähemalt, testime, milleks ta võimeline on ning toome välja plussid ja miinused. Proovimisel kasutasin kaamerat Nikon D7200.

Nikon VR pildistabilisaator

Stabilisaatoril on 2 režiimi – NORMAL ja SPORT. Normal on mõeldud kõige tavalisemaks kasutamiseks. Sport režiim aga külgsuunaliselt liikuvate objektide pildistamiseks (nt sportautod, jalgratturid jms).

Stabilisaator on väga hea – suudab isegi 500mm juures käest pildistades hoida pilti peaaegu paigal. Selleks mõned näited:

Öeldakse, et minimaalne säriaeg käest pildistades on objektiivi fookuskauguse pöördväärtus ehk siis 500mm-se objektiivi puhul 1/500sek. Kuid tänu selle objektiivi võimekale pildistabilisaatorile on võimalik pildistada ka oluliselt pikemate säriaegadega, nt 1/125. See omakorda annab võimaluse pildistada veel kehvemates valgusoludes.

Ehituskvaliteet

Objektiiv on ehitatud nii plastikust kui ka alumiiniumist; läätsede kohta niipalju, et on 19 elementi 12 grupis. Pean enamjaolt nõustuma väitega nagu Nikon lubanud on – ED elemendid tagavad selge kujutise iga ilmaga.

Mingil määral on pilvisema ja udusema ilmaga siiski 500mm peal pehmema joonisega pilt. Siinkohal ei tohi unustada, et tegemist  e i  o l e  fikseeritud fookuskaugusega objektiiviga, millega on tänu lahtisele avale iga valgusega võimalik pilti saada. See objektiiv on ikkagi f/5.6 avaga suumobjektiiv – hämarates paikades (nt metsa all) võib tihtipeale 100% terava pildi saamine keerukaks osutuda. Ava ei saa ju 5.6-st enam lahtisemaks keerata, terava pildi saamiseks tuleb ka säriajale piir ette, nii et ainuke lootus on siis kaamera ISO-tundlikkusel. Minu kogemusel võin öelda, et hämaral metsaalusel pildistamiseks pole ISO-tundlikkuse tõstmine väärtuseni 2500 mingi ime, et õigesti säritatud pilti saada.

Nii suumi- kui ka teravustamisrõngas on väga sujuva liikumisega, suumirõnga käik on suhteliselt pikk. Samuti on kõik lülitid (stabilisaator, fokusseerimiskauguse piirang, auto/manuaalfookus) väga käepärasel kohal ja nendega on lihtne ümber käia. Väga heaks asjaks osutus Nikonil sellele objektiivile kinnitatud 200mm fookuslukk. Nimelt kui objektiiv on keeratud 200mm peale, saab selle lukustada – enamasti vajalik transpordiks. Metsas käies, kui objektiiv rippus esilääts allapoole, oli suumirõnga lukustus väga mugav asi.

Järgnevalt mõned näidispildid.

Nagu näha, on suumobjektiivi kohta see 200-500mm üsna terava joonisega klaasiga – isegi 500mm peal pildistatud kassil on kõik karvad selgelt näha.

Eeltoodud piltidelt on näha, et mingil määral esineb objektiivil siiski vinjeteerumist – kaadri nurgas on natuke udusem kujutis kui keskosas.

Taevas või heledal taustal olevaid objekte pildistades lõi välja ka natuke kromaatilist abberatsiooni, kui see on siiski nii vähe, et ei jää häirima. Selline kogus abberratsiooni on ka töötluses kergelt kõrvaldatav.

 

 

 

KOKKUVÕTE

Võib öelda, et Nikon AF-S Nikkor 200-500mm f/5.6E ED VR puhul on tegu ühe tõeliselt hea klaasiga objektiiviga suumobjektiivide klassis. Sellel on väga hea värinastabilisaator, mis aitab isegi väsinud kätel pilti paigal hoida. Autofookus on kiire, saab ilma suurema vaevata pildistada kiirelt liikuvaid objekte (linnud, loomad, autod, lennukid). Objektiivile on lisatud palju uusi tehnoloogiaid, mis teeb Nikkor 200-500mm objektiivist ühe maailma parima hinna ja kvaliteedi suhtega suumobjektiivi. Kvaliteeti on sellesse süstitud korralikult, samas hind on täiesti kasutajasõbralik.

Tekst ja fotod: Martin Vesberg