Mida peaksid teadma enne kaamera valimist?

Üks on kindel, mida rohkem raha kulutad, seda lihtsam on kaamerat kasutada. Kui alles oled sisenemas peegelkaamera maailma ja arvad, et kõik, mida vajad, on kõige lihtsam mudel, siis pea meeles järgmist: oluline ei ole ainult pildikvaliteet. Näiteks on vajalik eraldiseisev ISO-nupu olemasolu. See lihtsustab iga pildi puhul hõlpsalt ISO kohandada. Kindlasti on kiiresti liikuvate objektide pildistamisel oluline piisavalt suur puhver. Mõnel algtaseme mudelil ei pruugi nimetatud funktsioone olla ja see võib Sinu elu väga raskeks.

Eelarves pead jätma piisavalt ruumi objektiivi tarvis. On ütlus, et ostma peaksid parima objektiivi, mida saad lubada ja sinna juurde valima kaamera kere, millega saab töö tehtud. Mõtteaine!

Peegelkaamerad jagunevad kahte kategooriasse: pool- ja täiskaader sensoriga. Poolkaader sensorid on väiksemad täiskaader sensoritest, nii et nad suudavad jäädvustada ainult osa täiskaader sensoritest. Paljudele linnufotograafidele meeldib poolkaader, kuna see annab neile pikema ulatuse. Näiteks 500mm objektiiv poolkaader kaamera ees tähendab täiskaadri ekvivalendina 750 mm.

Nikon D7200

See on suurepärane valik ostjale, kes otsib omale esimest peegelkaamerat suurepärase pildikvaliteetiga ja hea hinna ning kvaliteedi suhtega. Linnufotograafid on andnud sellele kaamerale positiivse hinnangu.

Kaameral on 24,2 megapikslit , korralik kaadrisagedus – 6 kaadrit sekundis. Puhver suudab töödelda 18 RAW-faili või ligikaudu 3 sekundit järjepidevat pildistamist. Autofookussüsteem on 51-fookuspunktiga.

Kaamera vasakul küljel olev ISO nupp muudab näo ees oleval kaameral peaaegu võimatuks ISO muutmise. Selle probleemi saate lahendada programmeerides ISO juhtimise nupu filmimise nupu alla (asub sobivalt päästiku kõrval). Sama muutuse peaksid tegama, kui otsustad osta D750 või D810 kaamera.

Piltide puhul, mida soovid “kroppida” tuleb meelespidada, et üle ISO 2000 ei ole soovituslik kasutada. Teoreetiliselt tuleb müravähendust kasutada enamike piltide töötlemisel, mis on tehtud ISO 800st alates.

D7200 on fantastiline alustaja peegelkaamera. Ta ei ole kiirem pildistaja ega ka parima autofookussüsteemiga, kuid selle hinna eest ei saa valesti minna.

Nikon D7500

Mudel, mis paikneb kusagil D7200 ja D500 vahel. Tal on D500 pildiandur ja D7200 autofookus. Pildistab kuni 8 kaadrit sekundis, mis jääb D7200 ja D500 vahele. D7500 puhver on 50 RAW faili, mis on rohkem kui D7200-l 18.

Kaameral on ainult 1 SD mälupesa, mis on paljude jaoks üllatav. Plussidest tuleks välja tuua kallutatav puutetundlik ekraan ja 4K video.

D7200 omanikuna tasub kaaluda D7500 peale üleminekut, kui kiiremat pildistamist ja suuremat puhvrit. Abiks on kindlasti eraldiseisev ISO nupp. Kui oleksin alustaja, siis kindlasti kaaluksin seda mudelit.

Nikon D500

Tegemist on Nikon poolkaader kaamerate lipulaevaga. Kaamera on loodud kiiresti pildistama, kuni 10 kaadrit sekundis ja peaaegu piiramatu 200 RAW faili puhvriga. Suurepärane 153-punktiga autofookussüsteem, mis on sama kui Nikon D5 kaameral (ligi 7000 EUR maksev kaamera). Ma näen ühe rohkem ja rohkem linnufotograafe just selle Nikon D500-ga tööd tegemas. Kõik räägivad sellest kaamerast. See kaamera maksab küll kaks korda rohkem kui D7200, kuid kui eelarve lubab, siis kindlasti on tegu mudeliga, mida kaaluda valikul.

D500 kaameral on 1 SD mälukaardi- ja 1 XQD mälukaardipesa. Maksimumi välja pigistamiseks D500 kaamerast, pead ostma XQD mälukaardi.

Peamised erinevused D500 ja D7200 kaamera vahel on autofookus süsteem, pildistamise kiirus ja puhvri suurus. D500 teravustab kindlasti kiiremini kui D7200. Kui pildistad lendavat lindu D7200-ga, siis saad seda teha ligikaudu 3 sekundit järjest ja loota, et said terava kaadri. D500 puhul sellist piirangut ei ole.

Mõlemad kaamerad, D7200 ja D500 tagavad Sulle suurepärase kvaliteediga pildid, kuid D500 kiiruse ja kiirema fookusega saad tõenäolisemalt kiirelt lendavast linnust terava pildi.

Lisaks on D500-l pisut parem ISO tundlikkus võrreldes D7200 kaameraga, kuid müratase jääb siiski alla täiskaader D750 kaamerale. DP Review on suurepärane tööriist, mille abil erinevate kaamerate ISO mürataset pildil võrrelda.

Kui poolkaader kaamera tagab parema ulatuse, siis tegelikult puudub neil täiskaader kaamera võime vähese valgusega oludes pildistada. Täiskaader kaameraga pildistamine tähendab suuremat väljaminekut.

Nikon D750

Sellel täiskaader kaameral on palju sarnaseid funktsioone D7200-ga (sama automaatse teravustamise süsteem ja sarnane kaadrisagedus 6,5 kaadrit sekundis), kuid tema suurem pildiandur annab eelise vähese valgusega pildistamisel. D750 hind on ligi kaks korda kallim võrreldes D7200 hinnaga. Nikon D750 kaameraga võib kõhklusteta pildistada ISO 3200-ga.

See on suurepärane kaamera loodusfotograafile, kes naudib maastiku või astrofotograafiat. Nikon D750 võimekus vähese valgusega pildistada on luksusliku võimalus linnufotograafile. Kuid arvestama peab, et kaotad poolkaadri eelise pikema ulatuse osas ning tema puhver on kõigest 15 RAW faili. Ideaalses maailmas kasutaksid pilvisel päeval D750 ja päikesepaisteliste päevadel poolkaader kaamerat.

Suures plaanis on D750 hind sarnane D500 hinnaga, kuid sellel ei ole sama suurt kaadrisagedust, puhvri suurust ja autofookuse süsteemi. Kas oled valmis nendest loobuma vähese valgusega pildistamise võimaluse vastu? Mõned oleksid ja mõned ei oleks.

Nikon D850

Tegemist on D810 järglasega,millel on suurepärased omadused linnufotograafia tarvis. 45,7 megapikslit (kujutlege kärpimisvõimalust!), 9 kaadrit sekundis akutallaga (7 kaadrit sekundis ilma) ja 153-punktiga automaatne teravustamise süsteemi (sama mis D500 ja D5 puhul). Loodusfotograafid hindavad seda kaamerat suurepäraseks.

D850 puhver on 51 RAW-faili, mis on tunduvalt väiksem kui D500, kuid siiski piisav. Vähese valguse jõudlus veidi üle D500 ja D810, kuid ei vasta D5-le.

Failide suurused suured ja samuti on tegu ühe raskema kaamera kerega. Ära unusta, et kaotad D500 poolkaadri ulatuse. Küll aga on võimalus kasutada DX-režiimi, mille puhul aga vähendatakse resolutsioon 45,7 megapikslilt 19,4 megapikslile.

D850 pakub kiirust ja kõrge eraldusvõimet. Lisaks võib teatud situatsioonides olla meeldiv võimalus ja paindlikkus minna täiskaader režiimilt üle poolkaader režiimile.

Nikon D5

Kaameral on hämmastav võimekus teha tööd halbades valgustingimustes. Pildid ISO 8000ga on puhtad ja pildid tehtud ISO 28800ga on kasutatavad müra vähendamise tarkvara abil.

D5 garanteerib parima automaatse teravustamise süsteemi, kiireima kaadrisageduse kui seda pakkus D500, hämmastava võima pildistada halbades valgustingimustes ja tohutu puhvri. Seda kõike vajab linnufotograaf. Lisaks kaamera hinnale on kindlasti negatiivseks omaduseks ka kaamera kaal.

 

Mudel	Hind	AF-süsteem	Kaadri ettenihke kiirus	Mälupuhver (RAW)	Megapikslit	Kaal
D7200	1029	51 punkti	6 fps	18	24.2	765 g
D7500	1479	51 punkti	8 fps	50	20.9	720 g
D500	1999	153 punkti	10 fps	200	20.9	860 g
D750	1679	51 punkti	6.5 fps	15	24.3	840 g
D850	3899	153 punkti	7 fps (9 koos akutallaga)	51	45.7	1005 g
D5	6720	153 punkti	12 fps	200	20.8	1405 g